Pöial-Liisile sooja ning roosad litrid

Oi, oi kui kaua ma pole siin midagi näidanud!
Tegelikult on jõuluootus hinges ja vardad ikka koguaeg klõbisenud aga kahjuks
läks minu fotokas katki :(
Mõned kudumid on juba üle antud neile keda nad soojendama peavad ja
kõike ei saa ma lihtsalt veel siia vaatamiseks üles riputada, ssss.... :)
Kuid siiski paar asja sain pildile püüda, kuigi õues hämar ja vihmane.
Üks väike peagi saabuv pöial-liisi saab omale väikse kampsuni, emme soov oli
pitsiline mustririda ja pikad varrukad.

Selline ta sai..

Papukesed kudusin ka aga neid ei saa hetkel näidata kuna
siis kui pilti tegime polnud veel valmis ja nüüd pole millega pildile jäädvustada.
Endale tahtsin sellist mõnusalt suurt ja lopsakat salli ja paksu mütsi,
et ikka sellele külmale ja lumisele talvele vastu minna.

Talve küll päris veel ei ole aga müts ja sall on vähemalt valmis!

Kampsik: Schachenmayr Baby Wool 25g 85 m, 5tk
Varras nr. 2

Müts ja sall : Novita Crystal 100g 55m, 4 tk

Järmiste kudumiteni õige pea...
Õnneliku jõuluootust!

Mari šokid

Igasügisene soki-salli-mütsivabrik on nüüd hooga alanud aga pildile ei jõua kahjuks midagi.
Ühed sokid siiski näitan mis Mari endale sünnipäevaks sai..

Loodan, et tal on nüüd varbad soojas!




Varras nr. 2,5

Mustad pitsid ja kleidi uus elu..

Leidsin kapipõhjast ühe vana, vana kleidi, sellise pika soolika.
Ei kujuta ettegi kuidas ma sellist üldse kandsin aga nii 10 aastat tagasi vist
käisin isegi mitmeid kordi.

Nüüd aga võtsin käärid ja lõikasin pika saba maha ja
leidsin ilusad motiivid mida sinna alla heegeldada.

Sain endale ühe ilusa kleidi mida saab ikka veel palju palju kanda.

Taaskasutus missugune :)

Valmistun vaikselt ja jõudumööda ka jõuluajaks ja kudusin ühe kolmnurkse salli ja
kohe kohe valmib juba järgmine.

See sall on nüüd täiesti karedast maavillasest lõngast,
peale kahte pesu on juba päris mõnus ja soe ja pehme!

Nüüd saab ka sokivabrik tööle hakata..

Vahulained

Kampsun mis meenutab merelaineid...

Kudusin ju samuti mererannas päike lõõskamas taevas ja 30 kraadi palavust...
Nüüd jahedamate ilmadega sai pildile ka.

See oli üks nuputamine ja katsetamine jälle üle pika aja.
Kudusin Novita ajakirjast õpetuse järgi suuruse S/M
aga kui kõik tükid valmis ja kokku sain õmmeldud oli see kampsun
küll pigem nii L/XL suurusele liru.

Vanutasin siis käsitsi ja seebitasin aga ei miskit.

Julge tüdruk nagu ma olen :) viskasin siis pesumasinasse 40 kraadi
ja täispesu ning lõpuks parajaks ta sai.
Soojem ja mõnusam kui alguses oligi!

Lõng: Novita Wool 11 tokki
Varras nr. 4

Roosa unistus

Kõik minu pikad kleidid otsisid juba pikemat aega endale varrukaid ja lõpuks ma leidsin
täpselt need mida vaja.

Alustasin üldse sellest, et mis värvi peaks see boolero olema, kuidagi on viimasel ajal
just roosa värv meeldima hakanud. Kindel oli ka see, et tulevad pikad varrukad.
No ja kui ma neid satsilisi varrukaid nägin oli kõik selge!

Valmis olen kudunud need juba ammu aga siis olid just need kõige kuumemad päevad ja ei suutnud mina neid isegi pildistamise hetkeks selga panna!

Täna oli lõpuks õige päev varrukatele päikest näidata.
Mõnusad siidiselt pehmed ja polnud isegi palav nii 18 kraadise soojaga.

Pildid räägivad iseenda eest..


Varruka ääred on just need mis mind võlusid :)

Aitähh Mari sulle taaskord minuga jalutamast!

Lõngaks Drops Baby Merino ja Drops Kid-Silk kõrvuti jooksmas

Hallid palmikukeerud

Suur päikeseline kevad väljas ja kõik ümberringi valmistuvad juba suveks aga mina kudusin mantli... villase :)

Ma selline soojalembene külmavares, seega tuli väga mõnus soojaandja!
Et igav kududa poleks põimisin sisse palmikukeerud .

Nüüd tagantjärgi tarkusena tunnen puudu taskutest, millegi pärast otsivad käed koguaeg kohta kuhu supsata.

Eks see tegelikult olegi üks tobe komme käed taskus seista-kõndida kuid ikkagi...

Suured nööbid said ka ette ja igaljuhul mulle meeldib!

Lõng: Novita Isoveli 12 tk
Varras 5,5

Marile tänud pildile püüdmise eest!
Tänud külastamast ja järgmise kudumini,
aitab hallist ja pruunist edasi on varrastel roosad ja valged lõngad ;)

Karukella värvides

Kudusin veel ühe kampsuni seekord siis pruuni ja minumeelest täpselt karukellade värvi.

Paistab selline kerge ja õhuline aga tegelikult on päris soe.

Pühapäeval oli nii mõnus ja päikseline ilm, et sai juba selga ka proovitud.
Päikese käes oli ikka päris kevade tunne, kuigi vahepeal tuli kuskilt selline jahe ja salakaval tuul.

Käisime perega sõbrannal külas, mehed grillisid, naised riisusid aeda ja lapsed mängisid.
Selline suveootus puges põue, et lihtsalt mõnus noh... :)

Tänud jälle Mari sulle fotode eest!

Lõng: Rowan Kidsilk haze, 8 tk
ja beež on Wendy Supreme DK, 1 tk

Järgmise korrani, seniks päikselist kevadet!

Pajulehekiri

Leidsin Rapla kohalikust kaubandusest imeilusa lilla lõnga ja tõin kohe koju.
Mõte hakas lendama, et mida ilusat ma sellest nüüd välja punun.
Mul on üks must tuunika, mille ammu ammu juba tellisin kuskilt kataloogist, võtsin selle pealt lõiked ja mõõdud ja hakkasin ise siis leiutama...

Ülemise osa tahtsin kindlalt pitsilist ja mustrikirja võtsingi Haapsalu salli raamatust pajulehekiri.

Lõpuks kui tuunika valmis sain meeldib see mulle rohkem kui oodata oskasin.

Piltidelt ei tule muidugi see helkiv ja sätendav lilla niit välja paistma aga tegelikult on kordades effektsem :)
Täna on nii mõnus päikseline ilm, et lausa mõnusalt paitas päike ja näpistas külm
ühel ajal, jube külm... prrrr.
Kiirelt õue, paar keerutust ja tuppa sooja!

Tänud Marile kes ikka fotole püüab!

Lõng Novita Rose mohair lux, 4 tk
Varras nr. 5

Karupüksi hooaeg

Ma ei ole kuskile kadunud, ausõna!
Detsembrikuu oli meil kodus selline käpikuvabrik, et vardad ainult klõbisesid ja üks punane kott sai täidetud erinevat värvi ja suuruses kinnastega.

Kudusin seekord kõigile lapitehnikas käpikud aga nagu ikka ei alustanud nende kingitustega väga vara ja siis iga vaba hetk läks sinna.
Lõpuks oligi nii, et rändasid nii kiirelt uutele omanikele kätte, et ma pildile ei jõudnudki püüda :)
Nüüd kibekiire möödas ja saan ka meie perele üht teist kududa.
Johannal algas karupüksi hooaeg!

Mäletan kui ise väike olin siis olid mul sellised valged paksud ja soojad karupüksid, lumi jäi väikeste pallikestena pükstekülge kinni ja koju jõudes olin nagu väike lumekaru :)

Eriti hästi on meelde jäänud kuidas sai ikka liuväljal uisutamas käidud, seelik seljas ja karupüksid all. Sellest nostalgiast ajendatuna ma vist nii väga tahtsingi oma tüdrukule ka samasuguseid, kuigi kõik ütlevad, et karupüksid on nii ebapraktilised ja kus ta nendega käib aga mis siis...
Kõik ei peagi alati ju praktiline olema!

Esimene kord kui Johanna need jalga tõmbas, ütles ta juba jalga sikutamise ajal, et oi kui mõnus!
Mul läks kohe tuju rõõmsamaks, mõtlesin ,et äkki talle ei meeldi või on karedad.

Igatahes olime küll toas aga Tüdruk neid enam pikka aega jalast ära ei võtnud.
Johannale igatahes meeldivad ja praegugi mängib oma toas kodu ja karupüksid on jalas :)

Mattiasele tahtsin jõulupeoks vesti, kiiruga veel kudusin, et kas ikka jõuan valmis.
Läksime siis perega lasteaeda jõulupeole ja istusime saalis. Kui Mattiase rühm saali jõudis ja oma peoga alustas, mis te arvate kas oli Matsil vest seljas... ta oli suures peotuhinas vesti kappi unustanud :) Nüüd mul polegi õnnestunud ilusamat pilti saada sest niisama näitamise jaoks tema riideid selga ei pane ja pole niimoodi kuhugile minekut ka olnud... veel!
Üks pilt siiski kohe proovimise jaoks on, et kas paras ikka tuli...

Üks väike piilukas ka minu praegu varrastel olevast, ei ole sall!

Enam nii pikka vahet ei tule, luban :)

Karupüksid on Raasiku vill ja nr. 3 varras
Mattiase vest on Wendy Supreme DK, puuvillane